Alit duodjeoahpu ásaheami hástalusat: ahtanuššat gierdavašvuođain
DOI:
https://doi.org/10.7557/sda.7729Čoavddasánit:
árbedieđut, alitoahppu, sámáidahttin, eamiálbmotdahttinČoahkkáigeasut
Go Sámi allaskuvla ásahuvvui, de lei jahkásaš duodjeoahppu jođus Finnmárkku guovlluallaskuvllas, ja dan sirde jagi 1988, mii lei jagi ovdal allaskuvlla ásaheami Guovdageidnui. Sámi allaskuvllas lei duodji nappo vuosttas oahppu mii álggahuvvui. Artihkal guorahallá mo sámiid iežaset árbevirolaš dieđut ja máhtut leamašan vuođđun hábmemin duodjefágalaš alit oahpu, ja makkár fágalaš lávkkiid Sámi allaskuvla lea váldán go lea ásahan alit duodjefágaprográmmaid. Metoda maid geavahan lea muitalanlahkonanvuohki, mas leat máŋga čilgehusa, muhto guovddážis lea muitaleapmi dahje dáhpáhusaid juogadeapmi. Dieđuid ja vásáhusaid maid čohkkiimet ásahettiin ja čađahettiin alit duodjeoahpu, čanan sámáidahttin- ja eamiálbmotdahttinmodellii maid lean ovttas kollegaiguin ráhkadan. Sámi allaskuvla ja duodjesuorgi, mas ieš lean leamaš oassin, lea lávkkiid mielde huksen duodjeoahpu, sirdán duodjedieđuid mat leat sámiid gaskkas ja heivehan alit ohppui dárbbašlaš formála gáibádusaid vuođul. Daid lávkkiid mielde lea Sámi allaskuvla sihke sámáidahttán alit oahpu, ja seammás sajáidahttán iežas eamiálbmogiid allaskuvlavuogádahkan daguid bokte. Árbevirolaš gaskkustanvuogit ja skuvlla oahpahanvuogit sáhttet leat goabbatláganat, ja dat bukte ja buktet hástalusaid.
Referánssat
Balto, Asta & Hirvonen, Vuokko 2008: Sámi Self-Determination in the Field of Education. – John B. Henriksen (doaimm.), Sámi Self-Determination: Scope and Implementation. Gáldu Čála – Journal of Indigenous Peoples Rights 2/2008: 104–126.
Bernstein, Bruce & McMaster, Gerald 2004: The Aesthetics in American Indian Art. – Bruce Bernstein & Gerald McMaster (doaimm.), First American Art. The Charles and Valerie Diker Collection of American Indian Art. Seattle: University of Washington Press: 37–54.
Buljo, Rita Heitmann 2003, 25.b. skábmamánus: Blir kreativ av Kunst. Ságat Nr. 138. 13.
Dunfjeld, Maja 2001: Tjaalehtjimmie – Form og innhold i sørsamisk ornamentikk. Avhandling for dr.art.-graden. Institutt for kunsthistorie, Universitetet i Tromsø.
Fors, Gry 2004: Selskinn som en mulig ressurs – Bruk av sel i Finnmark, Grønland og Island. Hovedfagsoppgave i duodji. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Gaup, Heidi 2015: Árbevieru ealáskahttin ja ovdánahttin seahkotgoarrumiin Kárášjoga guovllus. Duoji mastergrádadutkamuš. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Greymorning, Neyooxet & Hall, Robert & HolyWhiteMountain, Sterling 2019: A discussion on Blackfoot language rejuvenation. –Neyooxet Greymorning (doaimm.), Being Indigenous – Perspectives on Activism, Culture, Language and Identity. New York: Routledge. 228–241.
Guttorm, Gunvor 1991: Gietkka. Guovdageaidnu: DAT.
Guttorm, Gunvor 1993: Čoarvi muitala – Čoarvvi hápmi ja ivnnit niibeduddjomis. Duoji váldofága 1993 giđa. Guovdageaidnu: Statens lærerhøgskole i forming, Oslo/Sámi allaskuvla.
Guttorm, Gunvor 2000: Duodjefágas leat erenoamáš vejolašvuođat čilget sámi kultuvrra viidodaga. – Vuokko Hirvonen (doaimm.), Sámi oahpaheaddjiid pedagogalaš forum 21. –22.9.2000 Guovdageainnus. Sámi allaskuvla. SAraporta/SH-rapport NR 10 (2000). Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. 30–32.
Guttorm, Gunvor 2001: Duoji bálgát – en studie i duodji. Kunsthåndverk som visuell erfaring hos et urfolk. Avhandling til dr.art.-graden. Institutt for kunsthistorie, Universitetet i Tromsø.
Guttorm, Gunvor 2004: Duodji, dáidaga suoivva dáiddasuokkardeamis? – Sámi dieđalaš áigečála 1/2004: 201–213.
Guttorm, Gunvor 2010: Duodjáris duojárat. Duddjon ealiha duodjedigaštallama. Artihkalčoakkáldat. Kárášjohka: Davvi Girji.
Guttorm, Gunvor & Hirvonen, Vuokko & Nutti, Ylva Jannok & Gaup, Elisabeth Utsi 2014: Sami higher education and the knowledge production in cooperation with local communities. World Indigenous Peoples Conference on Education, Honolulu, Hawai; 2014-05-19 – 2014-05-24. [Logaldallan.]
Guttorm, Gunvor & Sandven, Jostein 2004: Sløyden, minoritetene, det flerkulturelle og et internasjonalt perspektiv – Techneserien B: 13/2004. Notodden: Høgskolen i Telemark.
Henriksen, Marit Breie & Eira, Anders J. H. & Hætta, Ruth 2009: 20 jagi Sámi allaskuvlla ásaheami rájes. – Jan Henry Keskitalo & Kristine Nystad & Torunn Pettersen (doaimm.), Sámi oahpahus – sámi dutkan – sámi ásahus. Sámi allaskuvla 20 jagi. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. 11–25.
Hermansen Hætta, Inga 1993: Sisti. Hovedoppgave i «Duodji». Oslo: Statens lærerhøgskole i forming, Oslo.
Hirvonen, Vuokko 1998: Sámeeatnama jienat. Sápmelaš nissona bálggis girječállin. Guovdageaidnu: DAT.
Hirvonen, Vuokko 2000: «Várrečohkka» – prošeakta – ođđa oahpahanvuogit oahpaheaddjioahpus. – Vuokko Hirvonen (doaimm.), Sámi oahpaheaddjiid pedagogalaš forum 21.–22.9.2000 Guovdageainnus. SA-raporta/SH-rapport NR 10 (2000). Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. 7–19.
Hirvonen, Vuokko 2003: Mo sámáidahttit skuvlla? Sámi oahpaheddjiid oainnut ja sámi skuvlla ollašuhttin. Reforpma 97 evalueren. Kárášjohka: ČálliidLágádus.
Hirvonen, Vuokko 2009: Juoiggus uksan sámi njálmmálaš girjjálašvuhtii – bálggis gillii, identitehtii ja iešárvui. – Sámi dieđalaš áigečála 1–2, 2009: 90–105.
Johansen, Isak 1990a: Doaba duodji ja dan sisdoallu. [ii almmuhuvvon čálus].
Johansen, Isak 1990b: Vilgesbeassi-soagis gihlái. Váldofága Duojis. Oslo: Statens lærerhøgskole i forming.
Keskitalo, Jan Henry 2009: Sámi máhttu ja sámi skuvlamáhttu: teorehtalaš geahčastat. – Sámi dieđalaš áigečála 1–2, 2009: 62–75.
Kuhmunen, Laila Susanne 2019: Hur kan två bli en? Duodji som ett sätt att sammanfläta samiska grupper i Jokkmokk. Duojimasterbargu. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Kuokkanen, Rauna 2007: Reshaping the University Responsibility, Indigenous Epistemes and the Logic of the Gift. Vancouver: UBCPress.
Kuokkanen, Rauna 2019: Restructuring Relations. Indigenous Self-Determination, Governance, and Gender. Oxford: Oxford University Press.
Longman, Mary 2014: Aboriginography A New Decolonized Aboriginal Methodology. – Gunvor Guttorm & Seija Risten Somby (doaimm.), Duodji 2012 Riikkaidgaskasaš sámiid ja eará eamiálbmogiid duodje-, dáidda- ja hábmenkonferánsa. Dieđut 3/2014. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla. 15–30.
Magga, Maarit 2015: Vásihit báikki – sággon govat muitalit. Duoji mastergrádadutkamuš. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Magga, Ole Henrik 1990: Sánit muitalit dološ dujiid birra. Diehtogiisá 1/90. Guovdageaidnu: Sámi instituhtta. 16–18.
Magga, Sigga-Marja 2014: Geahčastagat, olggušteapmi ja albma duoji gáibádus – duodjekontrolla duojáriid vásáhussan. – Sámi dieđalaš áigečála 2/2014: 29–46.
Nutti, Ylva Jannok 2018: Decolonizing Indigenous teaching: Renewing actions through a Critical Utopian Action Research framework. – Action Research. 16 (1), 2018: 82–104. <https://doi.org/10.1177/1476750316668240>
Nutti, Ylva Jannok & Joks, Solveig 2018: En barnehages praktiske engasjement former stedets karakter. – Anne Myrstad & Toril Sverdrup & Mai Brit Helgesen (doaimm.), Barn skaper sted – sted skaper barn. Bergen: Fagbokforlaget. 189–201.
Sámi allaskuvlla strategiijaplána 2017–2021. <https://samas.no/sites/default/files/sami_allaskuvlla_strategiijaplana_2017-2021.pdf> (20.11.2020).
Sámiráđđi & Sámi dáiddačehpiid searvi 1986: Čilgehus Sámi Duodje- ja dáiddaallaskuvlla birra. Karasjok: Sámeráđđi.
Sandven, Jostein 2004: Vandring på samiske ferdselsårer som tema på Finnmarksvidda TechneSerien B: 13/2004. Notodden: Høgskolen i Telemark. 138–155.
Smith, Graham Hingangaroa 2003: Kaupapa Maori Theory: Theorizing Indigenous Transformation of Education & Schooling. The University of Auckland & Te Whare Wananga o Awanuiarangi: tribal-university; <https://www.aare.edu.au/data/publications/ 2003/pih03342.pdf> (23.10.2019).
Somby, Seija Risten 2003: Beaivenieidda duodji. Duodjeárbevieru kultuvrralaš mearkkašumit ja enkulturašuvdna golmma sohkabuolvva áigge Gáregasnjárgga ja Kárášjoga guovllus 1900-logus. Sámegiela ja kultuvrra pro gradu dutkamuš. Giellagas-instituhtta, Oulu universitehta.
Spiik-Skum, Katarina 2015: Ett koncept om ett rum baserat på hållbara material. En transformering från goahte till heminredning. Duoji mastergrádadutkamuš. Guovdageaidnu: Sámi allaskuvla.
Stuorradiggedieđáhus nr. 34 (2001–2002): Kvaliteahttaođastus Alit sámi oahpu ja dutkama birra. Oslo: Gonagaslaš oahpahus- ja dutkandepartemeanta.
Sørly, Rita & Blix Bodil H. 2017 (doaimm.), Fortelling og forskning. Narrativ teori og metode i tverrfaglig perspektiv. Stamsund: Orkana Akademisk.
Tronvoll, Inger Marii 2004: Reflekterende praksis sett i et teoretisk perspektiv. – Inger Marii Tronvoll & Anne Moe & Jan Erik Henriksen (doaimm.), Hjelp i kontekst. Praksis, refleksjon og forskning. Iggeldas: Iđut. 24–37.
Turi, Johan 2010 (1910): Muitalus sámiid birra. – SÁMIacademica Nr 3. Mikael Svonni (doaimm.). Karasjok: ČálliidLágádus.
Universitets- og høyskoleloven. 2005. Lov om universiteter og høyskoler (LOV-2005-04-01-15<https://lovdata.no/dokument/NL/lov/2005-04-01-15#KAPITTEL_1-3> (28.09.2020).
Vars, Bjørg Monsen 2003: Fagrapport: Sárgun hábmen, čakčat 2003. [ii almmuhuvvon čálus].
Wilson, Shawn 2008: Research Is Ceremony. Indigenous Research Methods.Winnipeg: Fernwood Publishing.
Östlund, Birgitta 2002: Slutrapport Fördjupad förstudie. Mötesplats för lärande och samisk utveckling. Förutsättningar för en Högre Duodjiutbildning. Kiruna kommun.
Downloads
Almmuhuvvon
Almmuhus
Juogus
Liseansa
Copyright (c) 2020 Gunvor Guttorm
